Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus...

Minu puhul hakkab see mõttekäik vist toimima. Oleneb küll muidugi, millist armastust keegi silmas peab. Huvi uusi mänge välja mõelda, ideed teoks teha ning positiivne tagasiside oma "ekspertkomisjonilt" pakuvad igatahes sellise rahulolu ja rõõmu oma tegevusest, et kaalub üle katkised sõrmenukid ja näppu lõigatud haavad, tühistest nõelatorgetest rääkimata :). Teisest on see tegevus pakkunud ka perekondlikku ühistegemist. Väikesed abilised pakuvad oma nägemust asjust, täiendavad, teevad kavandeid ning löövad ka sobivas kohas käed külge. Tööarmastus on meid vallutanud. Tahaks oma tulemustega ka küla peal kekata, nii laengi järjekordse päevatöö siia üles. Seekord midagi puust ja arendavat ning mille üle ise ääretult uhke olen-- kõik on algusest lõpuni mu oma tehtud. Kusjuures minu esimene puuprojekt ilma kõrvalise abita.




Nagu ma Helbele täna lubasin, pidin järjekorde pildipostituse juurde lisama: Tehke järgi või makske kinni :)